Kas põhjus on õhulekkes või külmas pinnas?
Eesti kliimas tuleb seda muret ette väga sageli. Väljas on miinuskraadid, toas näitab termomeeter 21–22 kraadi, aga ikkagi on ebamugav. Akna juures tundub, et puhub, põranda ääres liigub külm õhk või välisseina kõrval istudes on lihtsalt jahe.
Esimene mõte on tavaliselt, et kuskilt tuleb väljast külm tuul sisse. Vahel ongi nii. Vanema akna tihendid võivad lekkida, ukse ümbrus võib olla hõre, puitmaja konstruktsioonis võib olla katkestusi õhutõkkes või põranda ja seina ühendusest pääseb välisõhk tuppa.
Aga väga sageli ei ole tegemist väljast sisse tuleva tuulega. Põhjuseks võib olla hoopis külma pinna juures tekkiv õhu liikumine.
Eesti ja Põhjamaade kliimas on see eriti oluline, sest meil on pikk kütteperiood ning sise- ja välistemperatuuri erinevus võib olla väga suur. Mida külmemaks lähevad akna, välisseina või põranda sisepinnad, seda rohkem võib nende kõrval tekkida õhu liikumist ja ebamugavat külmatunnet.
Seetõttu tasub enne akende vahetamist või maja soojustamise otsustamist kõigepealt aru saada, mis ruumis tegelikult toimub.
Miks tundub akna juures, et puhub?
Kõige lihtsam näide on suur aken külmal talvepäeval. Toas võib olla 22 kraadi, aga aknaklaasi sisepind on sellest oluliselt külmem.
Akna juures olev toaõhk jahtub ja liigub mööda klaasi allapoole. Põrandani jõudes liigub jahedam õhk edasi ruumi poole. Kui diivan, söögilaud või töökoht asub akna lähedal, võib inimene tunda seda täiesti reaalse külma õhuvooluna.
Tunne võib olla väga sarnane olukorrale, kus aknatihend laseb välisõhku sisse. Vahe on selles, et ühel juhul tuleb õhk väljast, teisel juhul liigub ruumis juba olemasolev õhk.
Meie kliimas on see eriti tuntav suurte klaaspindade juures. Tänapäevastes majades kasutatakse palju suuri aknaid ja isegi korraliku kolmekordse klaaspaketi sisepind on külmal talvepäeval tavalisest siseseinast jahedam. Vanema kahe klaasiga akna või kehvema klaaspaketi puhul on erinevus veel suurem.
22 kraadi ei tähenda alati, et toas on soe
Toatemperatuuri vaadatakse enamasti termomeetri järgi. Kui seinal on 22 kraadi, tundub esmapilgul, et ruumis peaks olema soe.
Inimese mugavustunne ei sõltu aga ainult õhutemperatuurist. Oluline on ka see, kui soojad või külmad on meid ümbritsevad pinnad.
Kui välissein on korralikult soojustatud ja selle sisepind on peaaegu sama soe kui toaõhk, tundub ruum mugav. Kui aga vana kiviseina, paneelseina või halvasti soojustatud puitseina sisepind on märgatavalt külmem, tunneme selle mõju ka siis, kui õhutemperatuur ise on normaalne.
Sama toimub suurte külmade akendega. Seetõttu võib halvasti soojustatud majas 22 kraadi tunduda jahedam kui hästi soojustatud majas 20 või 21 kraadi.
Hea soojustus ei tähenda seega ainult väiksemat küttearvet. See tähendab ka soojemaid sisepindu ja ühtlasemat sisekliimat.
Eesti vanemates majades on päris õhulekkeid samuti palju
Teine võimalik põhjus on tegelik õhuleke. Eestis on väga erinevas vanuses ja väga erineva konstruktsiooniga elamuid – vanad puitmajad, palkmajad, nõukogudeaegsed eramud, silikaattellistest hooned, paneelmajad ning hiljem mitmes etapis ümber ehitatud majad.
Nende õhupidavus võib olla väga erinev. Vanemas puitmajas võib õhk liikuda välisvoodri, seina, vahelae ja põranda kaudu üsna vabalt.
Oluline on mõista, et koht, kus inimene külma õhku tunneb, ei pruugi olla koht, kust õhk tegelikult hoonesse siseneb. Õhk võib pääseda konstruktsiooni näiteks sokli juurest, liikuda seina sees ja tulla ruumi põrandaliistu või pistikupesa juurest.
Sama võib juhtuda vahelae ja räästa piirkonnas. Õhk siseneb ühes kohas, liigub konstruktsioonis edasi ning muutub märgatavaks hoopis mujal.
Akna ümbert puhumine ei tähenda alati halba akent
Kui akna juures on külm, jõutakse üsna kiiresti järeldusele, et aken tuleb välja vahetada. Alati ei ole see õige.
Aken ise võib olla täiesti korralik, kuid probleem võib olla akna ja seina ühenduses. Kui paigaldusvuuk ei ole seest õhutihedalt lahendatud, võib õhk liikuda akna ümbruses isegi siis, kui aken ise on uus ja hea soojapidavusega.
See on oluline ka tänapäevaste kolmekordsete akende puhul. Hea klaaspakett ei kompenseeri halvasti tehtud paigaldussõlme.
Renoveerimisel tuleb seetõttu vaadata akent koos seinaga. Oluline on, kus aken paikneb soojustuskihi suhtes, kuidas on lahendatud sisemine õhutihedus, kuidas soojustatakse paled ning kuidas juhitakse väljast vihmavesi eemale.
Külm põrand ja sokkel võivad tekitada sama tunde
Väga tavaline probleem on ka külm põrand, eriti vanemate eramute esimesel korrusel.
Kui põrandaalune konstruktsioon on halvasti soojustatud või sokli ja põranda ühenduses on tugev külmasild, võib põranda temperatuur välisseina ääres olla oluliselt madalam kui toa keskel. Seal jahtub ka põranda lähedal olev õhk ning hakkab ruumis liikuma.
Inimene tunneb seda jalgade juures ja kirjeldab sageli, et „mööda põrandat puhub“.
Mõnikord ongi põranda ja seina ühenduses päris õhuleke. Vanades puitpõrandates võib õhk liikuda põrandalaudade, põrandaliistu või tehniliste läbiviikude kaudu. Teinekord on aga põrand lihtsalt väga külm ning õhu liikumine tekib selle tõttu.
Ka siin tuleb enne parandamist välja selgitada, kumma probleemiga on tegemist.
Miks tuleb probleem kõige paremini välja just talvel?
Sügisel võib sama maja tunduda täiesti normaalne. Kui väljas on kümme kraadi sooja ja toas 21 kraadi, ei ole sise- ja välistemperatuuri vahe väga suur.
Kui väljas langeb temperatuur aga –10 või –20 kraadini, muutub olukord märgatavalt. Halvasti soojustatud seinte sisepinnad muutuvad külmemaks, akende sisepinna temperatuur langeb ning külmasillad hakkavad palju rohkem mõjutama.
Samuti suureneb temperatuuride erinevusest põhjustatud õhu liikumine hoones ja selle konstruktsioonides. Seetõttu tulevad mitmed probleemid välja alles päris külmade ilmadega.
See on ka põhjus, miks termograafilist kontrolli tasub teha kütteperioodil, kui sise- ja välistemperatuuri erinevus on piisavalt suur.
Tuulisel päeval võib olukord muutuda
Eesti puhul tuleb arvestada ka tuulega. Rannikul, avatud piirkondades ja kõrgematel hoonetel võib tuule mõju olla päris suur.
Kui probleem muutub tugeva lääne- või põhjatuulega järsku palju hullemaks, tasub kahtlustada õhuleket. Tuul tekitab hoone eri külgedel rõhkude erinevusi ning kui välispiire ei ole õhupidav, hakkab õhk läbi konstruktsioonide liikuma.
Täiesti tuulevaiksel päeval võib sama ruum tunduda normaalne. Tugeva tuulega hakkab aga akna, põranda või seina juurest äkki puhuma.
See on üsna hea vihje, et tegemist võib olla päris õhulekkega, mitte ainult külma pinna põhjustatud õhu liikumisega.
Soojustus ja õhupidavus ei ole sama asi
Põhjamaade ehituses pööratakse õhupidavusele väga palju tähelepanu ja sellel on lihtne põhjus. Külmas kliimas ei ole mõtet ehitada väga paksu soojustuskihti, kui välisõhk saab konstruktsioonist kontrollimatult läbi liikuda.
Soojustus vähendab soojuse liikumist läbi konstruktsiooni. Õhutõke takistab õhu kontrollimatut liikumist läbi hoone välispiirde. Need täidavad erinevat ülesannet ja mõlemad peavad toimima.
Näiteks võib puitkarkassseinas olla 250 või 300 millimeetrit villa, kuid kui õhutõkkekiht on läbiviikude või ühenduste juures katki, võib maja ikkagi olla ebamugav ja energiakulukas.
Sama tuleb arvestada renoveerimisel. Lihtsalt väljast soojustuse lisamine ei lahenda alati olemasolevat õhupidavuse probleemi.
Õhupidavam maja vajab korralikku ventilatsiooni
Vanades majades toimus osa õhuvahetusest tahtmatult läbi pragude ja ebatihedate konstruktsioonide. Seda ei saa pidada heaks ventilatsiooniks, aga õhk liikus.
Kui renoveerimise käigus tehakse hoone välispiire oluliselt õhupidavamaks, tuleb samal ajal mõelda ventilatsioonile. Vastasel juhul võib pärast renoveerimist tekkida olukord, kus maja on küll soojem, kuid niiskus ja CO₂ ei pääse enam piisavalt välja.
Tänapäevases majas peaks vajalik õhuvahetus toimuma kontrollitult ventilatsiooni kaudu, mitte juhuslike pragude kaudu seintes ja akende ümber.
Seetõttu tuleb soojustamist, õhupidavust ja ventilatsiooni vaadata ühe tervikuna.
Termokaamera aitab probleemi asukohta leida
Külma ilmaga on termokaamera üks kasulikumaid vahendeid selliste probleemide uurimiseks.
Termopildilt võib näha külma aknapalet, põranda ja seina liitekohta, halvasti soojustatud nurka või konstruktsiooniosa, mille temperatuur erineb ülejäänud seinast märgatavalt.
Samas ei tähenda külm ala termopildil automaatselt õhuleket. Põhjuseks võib olla puuduv või halvasti paigaldatud soojustus, külmasild, niiskus või päriselt liikuv külm õhk.
Seetõttu tuleb termopilti alati tõlgendada koos teadmisega hoone konstruktsioonist ja vajadusel kasutada ka teisi kontrollimeetodeid.
Kui vaja, saab õhupidavust ka mõõta
Kui maja õhupidavus tekitab küsimusi või probleem on suurem, saab teha õhupidavuse ehk blower-door testi.
Ukseavasse paigaldatakse ventilaator ning hoones tekitatakse kontrollitud rõhkude erinevus. Kui välispiirdes on lekkekohad, hakkab õhk nende kaudu tugevamalt liikuma ja neid on lihtsam üles leida.
Koos termokaamera või suitsuga saab üsna täpselt tuvastada, millistes kohtades välispiire lekib.
Selline test on eriti kasulik pärast suuremat renoveerimist või olukorras, kus maja küttekulu ja sisekliima ei vasta ootustele.
Kas külm tuba tähendab, et maja vajab soojustamist?
Mõnikord küll, kuid mitte alati.
Kui vana maja välisseinte sisepinnad on talvel väga külmad, võib välissoojustamine ruumi mugavust märgatavalt parandada. Seina sisepind muutub soojemaks, külmasildade mõju väheneb ning välisseina kõrval ei teki enam nii tugevat külmatunnet.
Kui probleem on aga peamiselt õhulekkes, võib suure muutuse saada hoopis õhupidavuse parandamisega. Kui probleem on akna paigaldusvuugis, tuleb lahendada akna ümbrus. Kui külm tuleb sokli või põranda piirkonnast, tuleb tegeleda selle konstruktsiooniga.
Seetõttu ei ole hea renoveerimise lähtekoht küsimus, kui paks soojustus seinale panna. Kõigepealt tuleb teada, mis probleemi me tegelikult lahendame.
Soojustamise mõju ei väljendu ainult küttearves
Maja soojustamisest rääkides jõutakse kiiresti tasuvusaja ja energiakuluni. Need on olulised teemad, kuid majaomaniku jaoks võib üks suurimaid muutusi olla hoopis mugavus.
Kui külm välissein muutub pärast korralikku soojustamist seest soojemaks, muutub kogu ruumi tunnetus. Seina ja akna kõrval ei ole enam nii ebamugav, temperatuur muutub ruumis ühtlasemaks ning kütet ei pea külmatunde kompenseerimiseks järjest kõrgemale keerama.
Põhjamaade kliimas on see väga oluline. Meie kütteperiood on pikk ja suure osa aastast veedame siseruumides.
Hästi renoveeritud maja ei peaks olema ainult energiatõhus. Seal peab olema ka mugav elada.
Kõigepealt tuleb aru saada, mis tegelikult puhub
Kui inimene ütleb, et „aknast puhub“, siis tunneb ta päriselt külma või õhu liikumist. Küsimus on selles, mis seda põhjustab.
Kas välisõhk tuleb läbi ebatiheda konstruktsiooni või liigub külma akna juures toa enda õhk? Kas põranda ja sokli piirkonnas on külmasild? Kas probleem tekib ainult tugeva tuulega või on tunda ka täiesti tuulevaikse ilmaga?
Eesti kliimas võivad kõik need olukorrad esineda ning mõnikord on põhjuseid mitu korraga.
Seetõttu ei tasu renoveerimist alustada oletusest, et aknad tuleb välja vahetada või seinale tuleb lihtsalt rohkem villa panna. Kõigepealt tuleb maja vaadata, hinnata ja vajadusel mõõta.
Alles siis saab otsustada, milline lahendus päriselt tulemuse annab.
Hea renoveerimine ei tähenda ainult väiksemat energiakulu. See tähendab maja, kus talvel ei pea diivanit aknast eemale nihutama või kütet 24 kraadi peale keerama selleks, et toas oleks mugav.
Reno Ehitus teostab eramute renoveerimist ja rekonstrueerimist Harjumaal. Vanemate majade puhul hindame enne suuremate tööde kavandamist olemasolevaid konstruktsioone ja probleemide tegelikke põhjuseid, et renoveerimisel ei parandataks ainult tagajärge, vaid lahendataks ka selle põhjus.
- RENO EHITUS OÜ