Renoveerimine – mida tasub teada enne tööde alustamist?

Renoveerimine võib tähendada väga erineva mahuga töid. Mõnikord piisab hoone välisilme või siseviimistluse uuendamisest, teisel juhul tuleb remontida konstruktsioone, vahetada tehnosüsteemid, soojustada hoone ning lahendada aastate jooksul tekkinud niiskusprobleemid. Seetõttu ei tohiks renoveerimist vaadelda ainult kui vana uuega asendamist.

Eriti vanema maja puhul on oluline enne tööde alustamist välja selgitada, millises seisukorras hoone tegelikult on. Nähtav probleem ei pruugi olla selle tegelik põhjus. Pragunenud krohv, niiske kelder, külm põrand või hallitus võivad viidata probleemidele, mis asuvad hoopis konstruktsioonides.

Hästi planeeritud renoveerimise eesmärk on kõrvaldada probleemide põhjused ning parandada hoone kasutusmugavust, energiatõhusust ja eluiga.

Millest renoveerimist alustada?

Renoveerimine peaks algama olemasoleva olukorra hindamisest.

Vanema maja puhul tasub üle vaadata vähemalt vundament ja sokkel, välisseinad, vahelaed, katusekonstruktsioon, fassaad, aknad ja uksed ning vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid.

Samuti tuleb tähelepanu pöörata niiskusele.

Näiteks keldris esineva niiskuse puhul ei ole mõistlik alustada lihtsalt sisepinna remontimisest. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kust vesi või liigne niiskus konstruktsiooni jõuab. Põhjuseks võib olla puudulik hüdroisolatsioon, sadevee vale juhtimine, drenaaži puudumine või rike, maapinna vale kalle või mitme probleemi koosmõju.

Sama põhimõte kehtib kogu maja renoveerimisel – enne tagajärje parandamist tuleb leida selle põhjus.

Renoveerimistööde õige järjekord

Üks levinumaid renoveerimise vigu on tööde tegemine vales järjekorras.

Kui esmalt tehakse valmis siseviimistlus ja alles hiljem hakatakse vahetama tehnosüsteeme või parandama konstruktsioone, tuleb osa juba tehtud tööst uuesti lammutada. See suurendab nii tööde maksumust kui ka ajakulu.

Suurema renoveerimise puhul võiks tööde loogika olla üldjuhul järgmine:

hoone seisukorra hindamine ja vajalikud uuringud → projekteerimine ja tööde planeerimine → lammutustööd → konstruktsioonide remont ja tugevdamine → vundamendi, sokli ja niiskusprobleemide lahendamine → katuse- ja fassaaditööd → tehnosüsteemide uuendamine → soojustamine → siseehitus → viimistlustööd.

Täpne järjekord sõltub loomulikult konkreetsest majast.

Osaline renoveerimine või täisrenoveerimine?

Kõiki maju ei ole vaja täielikult renoveerida.

Kui konstruktsioonid ja tehnosüsteemid on heas seisukorras, võib olla täiesti mõistlik teha töid etapiviisiliselt. Näiteks renoveerida esmalt katus ja fassaad ning jätta sisetööd hilisemaks.

Vanemate ja pikalt remontimata majade puhul tuleb aga sageli arvestada sellega, et üks probleem on seotud teisega.

Näiteks võib külma ja niiske sokli probleem olla seotud nii vundamendi, põrandakonstruktsiooni, sadevee juhtimise kui ka välisseina lahendusega. Ainult ühe osa parandamine ei pruugi anda soovitud tulemust.

Sellises olukorras võib olla mõistlikum täisrenoveerimine, kus maja käsitletakse ühe tervikuna.

Vana maja renoveerimine nõuab teistsugust lähenemist

Vana maja renoveerimisel ei saa alati kasutada samu lahendusi nagu uue maja ehitamisel.

Vanade hoonete konstruktsioonid ja materjalid võivad tänapäevastest oluliselt erineda. Paekivivundament, palksein, vanad puitvahelaed või traditsiooniline krohv töötavad niiskustehniliselt teistmoodi kui tänapäevased betoon-, plokk- ja soojustusmaterjalidest konstruktsioonid.

Probleeme võib tekkida siis, kui vana konstruktsiooni lisatakse uus materjal ilma kogu konstruktsiooni toimimist arvestamata.

Tüüpiline näide on vana maja soojustamine. Eesmärk on vähendada soojuskadu, kuid valesti valitud soojustuslahendus võib muuta konstruktsiooni niiskusrežiimi ja tekitada olukorra, kus niiskus hakkab kogunema kohta, kus seda varem ei olnud.

Seetõttu tuleb vana maja renoveerimisel lähtuda olemasoleva konstruktsiooni tegelikust ehitusest, mitte ainult sellest, milline lahendus oleks uue maja puhul tavapärane.

Renoveerimine ja energiatõhusus

Energiatõhususe parandamine on tänapäeval üks peamisi põhjuseid, miks maju renoveeritakse.

Kõige nähtavam lahendus on sageli fassaadi soojustamine, kuid maja energiakulu ei sõltu ainult välisseintest. Soojus võib väljuda ka katuse, põranda, vundamendi, akende, uste ja erinevate liitekohtade kaudu.

Seetõttu annab kõige parema tulemuse terviklik lähenemine.

Samuti tuleb arvestada ventilatsiooniga. Kui vana maja muudetakse uute akende, õhutihedama fassaadi ja lisasoojustusega oluliselt õhutihedamaks, peab olema lahendatud ka piisav õhuvahetus.

Eesmärk ei peaks olema lihtsalt võimalikult paks soojustuskiht, vaid tervikuna toimiv hoone.

Renoveerimine ja niiskus

Niiskus on vanade hoonete renoveerimisel üks sagedasemaid probleemide põhjustajaid.

Vesi võib konstruktsiooni jõuda pinnasest, sademetest, lekkivatest tehnosüsteemidest või tekkida veeauru kondenseerumisel konstruktsiooni sees.

Eriti tähelepanelikult tuleb kontrollida vundamenti, soklit, keldrit, katust, vihmaveesüsteeme, akende ümbrust ning erinevate konstruktsioonide liitekohti.

Niiskuskahjustuse puhul ei ole piisav kahjustatud pinna puhastamine ja uuesti viimistlemine. Kui niiskuse põhjus jääb kõrvaldamata, tekib kahjustus suure tõenäosusega uuesti.

Kui palju renoveerimine maksab?

Renoveerimise maksumusele ei ole võimalik anda ühte universaalset ruutmeetrihinda.

Kaks väliselt sarnast maja võivad vajada täiesti erinevas mahus töid. Ühel hoonel võivad kandekonstruktsioonid olla heas seisukorras, teisel tuleb remontida vundamenti, vahetada põrandakonstruktsioonid või tugevdada vahelagesid.

Hinda mõjutavad muu hulgas hoone seisukord, tööde maht, konstruktsioonide keerukus, valitud materjalid, tehnosüsteemide uuendamise vajadus, ligipääs objektile ning soovitud lõpptulemus.

Seetõttu saab suurema renoveerimise tegelikku maksumust hinnata alles pärast hoonega tutvumist ja tööde mahu määramist.

Renoveerimine või rekonstrueerimine?

Renoveerimine ja rekonstrueerimine ei ole päris sama asi.

Lihtsustatult võib renoveerimiseks nimetada olemasoleva hoone parandamist ja uuendamist. Kui tööde käigus muudetakse oluliselt hoone konstruktsioone, tehnilisi omadusi, ruumilahendust või muid olulisi parameetreid, võib tegemist olla juba rekonstrueerimisega.

Suuremate tööde puhul tasub seetõttu juba planeerimise alguses välja selgitada, millist projektdokumentatsiooni ja milliseid kooskõlastusi on vaja.

Korralikult planeeritud renoveerimine kestab aastakümneid

Hea renoveerimine ei tähenda ainult seda, et maja näeb pärast tööde lõppu uus välja.

Olulisem on see, mis jääb viimistluse alla.

Vundament, hüdroisolatsioon, konstruktsioonid, soojustus, tuuletõke, ventilatsioon, tehnosüsteemid ja erinevad liitekohad määravad suuresti selle, kuidas hoone järgmised aastakümned vastu peab.

Seetõttu tasub suuremat renoveerimist planeerides vaadata maja tervikuna. Mõnikord on odavam ja lihtsam probleem kohe õigesti lahendada kui parandada mõne aasta pärast uuesti sama kohta.

RENO EHITUS teostab majade renoveerimis- ja rekonstrueerimistöid, sealhulgas täisrenoveerimist, konstruktsioonide remonti, fassaaditöid, soojustamist ja hüdroisolatsioonitöid. Lähtume renoveerimisel olemasoleva hoone seisukorrast ning valime lahendused vastavalt konkreetsele konstruktsioonile ja objektile.