Vajad usaldusväärset partnerit renoveerimistöödeks?
KÜSI PAKKUMIST
+372 52 72 095
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON
Vundamendi kaitse vee ja niiskuse eest
Vundamendi hüdroisolatsioon kaitseb hoone maa-aluseid konstruktsioone pinnasest ja sademetest pärineva niiskuse ning vee eest. Korralikult lahendatud hüdroisolatsioon on oluline nii uue hoone ehitamisel kui ka vana maja renoveerimisel, sest pidevalt niiske vundament võib aja jooksul põhjustada kahjustusi nii konstruktsioonides kui ka hoone siseruumides.
Vanemate eramute ja kortermajade puhul kohtame sageli olukorda, kus algne hüdroisolatsioon on vananenud, katkenud või puudub üldse. Eriti vanade paekivi-, maakivi- ja betoonvundamentide puhul ei saa probleemi lahendada ainult uue materjalikihi paigaldamisega. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kust vesi konstruktsioonini jõuab ja millises seisukorras vundament tegelikult on.
Reno Ehitus teostab vundamendi hüdroisolatsiooni peamiselt olemasolevate hoonete renoveerimisel. Lahendus valitakse vastavalt vundamendi konstruktsioonile, pinnasele, niiskuskoormusele ja olemasolevate kahjustuste ulatusele.
Vanemate eramute ja kortermajade puhul kohtame sageli olukorda, kus algne hüdroisolatsioon on vananenud, katkenud või puudub üldse. Eriti vanade paekivi-, maakivi- ja betoonvundamentide puhul ei saa probleemi lahendada ainult uue materjalikihi paigaldamisega. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kust vesi konstruktsioonini jõuab ja millises seisukorras vundament tegelikult on.
Reno Ehitus teostab vundamendi hüdroisolatsiooni peamiselt olemasolevate hoonete renoveerimisel. Lahendus valitakse vastavalt vundamendi konstruktsioonile, pinnasele, niiskuskoormusele ja olemasolevate kahjustuste ulatusele.
Millal vajab vundament uut hüdroisolatsiooni?
Vundamendi niiskusprobleem ei pruugi olla nähtav ainult väljast. Sageli annab probleemist märku hoopis niiske keldrisein, sokli viimistluse lagunemine, soolade tekkimine konstruktsiooni pinnale või perioodiliselt keldrisse jõudev vesi.
Tähelepanu tasub pöörata olukorrale, kui keldri- või vundamendiseintel esineb niiskuslaike, soklikrohv koorub, konstruktsioonist eraldub värvi või krohvi, keldris on pidevalt kõrge niiskus või probleem süveneb vihmade ja kevadise lumesulamise ajal.
Enne tööde alustamist tuleb aga eristada, kas tegemist on pinnaseniiskuse, sadevee, kapillaarniiskuse või konstruktsioonile mõjuva veesurvega. Erineva niiskuskoormuse korral ei pruugi sama hüdroisolatsioonilahendus sobida.
Tähelepanu tasub pöörata olukorrale, kui keldri- või vundamendiseintel esineb niiskuslaike, soklikrohv koorub, konstruktsioonist eraldub värvi või krohvi, keldris on pidevalt kõrge niiskus või probleem süveneb vihmade ja kevadise lumesulamise ajal.
Enne tööde alustamist tuleb aga eristada, kas tegemist on pinnaseniiskuse, sadevee, kapillaarniiskuse või konstruktsioonile mõjuva veesurvega. Erineva niiskuskoormuse korral ei pruugi sama hüdroisolatsioonilahendus sobida.
Vana maja vundamendi hüdroisolatsioon
Vana maja renoveerimisel on vundamendi hüdroisolatsioon sageli keerulisem kui uusehitusel.
Vundamendi pind võib olla ebatasane, vuugid kahjustunud ja konstruktsioonis võivad esineda praod. Paekivi- ja maakivivundamentide puhul tuleb arvestada ka müüritise eripära ning olemasolevate materjalide seisukorraga.
Seetõttu algavad tööd vundamendi avamisest ja konstruktsiooni hindamisest. Lahtised ning nõrgad materjalid eemaldatakse, kahjustunud vuugid ja pinnad parandatakse ning vajadusel tasandatakse aluspind enne hüdroisolatsiooni rajamist.
Hüdroisolatsiooni kvaliteet sõltub väga suurel määral just aluspinna ettevalmistusest. Ka hea materjal ei anna soovitud tulemust, kui see paigaldatakse nõrgale, määrdunud või sobimatult ettevalmistatud pinnale.
Vundamendi pind võib olla ebatasane, vuugid kahjustunud ja konstruktsioonis võivad esineda praod. Paekivi- ja maakivivundamentide puhul tuleb arvestada ka müüritise eripära ning olemasolevate materjalide seisukorraga.
Seetõttu algavad tööd vundamendi avamisest ja konstruktsiooni hindamisest. Lahtised ning nõrgad materjalid eemaldatakse, kahjustunud vuugid ja pinnad parandatakse ning vajadusel tasandatakse aluspind enne hüdroisolatsiooni rajamist.
Hüdroisolatsiooni kvaliteet sõltub väga suurel määral just aluspinna ettevalmistusest. Ka hea materjal ei anna soovitud tulemust, kui see paigaldatakse nõrgale, määrdunud või sobimatult ettevalmistatud pinnale.
Vundamendi lahtikaevamine ja ettevalmistamine
Renoveerimisel tuleb vundament üldjuhul väljastpoolt lahti kaevata. Kaevetööde ulatus ja teostamise viis sõltuvad vundamendi sügavusest, konstruktsioonist ning hoone seisukorrast.
Vanade hoonete puhul ei ole alati mõistlik ega ohutu kogu vundamenti korraga avada. Vajadusel tehakse tööd etappide kaupa, et mitte mõjutada olemasoleva konstruktsiooni stabiilsust.
Pärast väljakaevamist puhastatakse vundament pinnasest, vanadest lahtistest katetest ja kahjustunud materjalidest. Praod, tühimikud ning ebatasasused parandatakse ja olulised konstruktsioonisõlmed valmistatakse ette vastavalt kasutatavale hüdroisolatsioonisüsteemile.
Alles korralikult ettevalmistatud pinnale saab rajada uue hüdroisolatsiooni.
Vanade hoonete puhul ei ole alati mõistlik ega ohutu kogu vundamenti korraga avada. Vajadusel tehakse tööd etappide kaupa, et mitte mõjutada olemasoleva konstruktsiooni stabiilsust.
Pärast väljakaevamist puhastatakse vundament pinnasest, vanadest lahtistest katetest ja kahjustunud materjalidest. Praod, tühimikud ning ebatasasused parandatakse ja olulised konstruktsioonisõlmed valmistatakse ette vastavalt kasutatavale hüdroisolatsioonisüsteemile.
Alles korralikult ettevalmistatud pinnale saab rajada uue hüdroisolatsiooni.
Millist vundamendi hüdroisolatsiooni kasutada?
Ühte universaalset materjali, mis sobiks kõikidele vundamentidele, ei ole olemas.
Sõltuvalt konstruktsioonist ja veekoormusest kasutatakse näiteks mineraalseid hüdroisolatsioonisüsteeme, bituumenipõhiseid paksukihilisi katteid, spetsiaalseid membraane või erinevate lahenduste kombinatsioone.
Materjali valimisel tuleb arvestada muu hulgas aluspinna, konstruktsiooni võimalike liikumiste, vee koormuse, temperatuuritingimuste ning läbiviikude ja vuukidega.
Ka SBS-rullmaterjal ei ole automaatselt õige ega vale lahendus. Oluline on, et konkreetne materjal ja kogu süsteem oleksid tootja poolt ette nähtud maa-aluse konstruktsiooni ning vastava veekoormuse jaoks.
Sõltuvalt konstruktsioonist ja veekoormusest kasutatakse näiteks mineraalseid hüdroisolatsioonisüsteeme, bituumenipõhiseid paksukihilisi katteid, spetsiaalseid membraane või erinevate lahenduste kombinatsioone.
Materjali valimisel tuleb arvestada muu hulgas aluspinna, konstruktsiooni võimalike liikumiste, vee koormuse, temperatuuritingimuste ning läbiviikude ja vuukidega.
Ka SBS-rullmaterjal ei ole automaatselt õige ega vale lahendus. Oluline on, et konkreetne materjal ja kogu süsteem oleksid tootja poolt ette nähtud maa-aluse konstruktsiooni ning vastava veekoormuse jaoks.
Drenaaž ei asenda vundamendi hüdroisolatsiooni
Vundamendi renoveerimisel tehakse sageli samaaegselt ka drenaažitöid. Need kaks süsteemi täidavad aga erinevaid ülesandeid.
Hüdroisolatsioon takistab vee jõudmist konstruktsiooni. Drenaaž aitab vähendada vundamendi ümber koguneva vee hulka.
Toimiv drenaaž võib oluliselt vähendada hüdroisolatsioonile mõjuvat veekoormust, kuid drenaažitoru ei muuda vundamenti veekindlaks. Samuti ei tohiks eeldada, et drenaaž töötab kogu hoone eluea ilma hoolduse või kontrollita.
Drenaaži vajadus, kõrgus ja vee ärajuhtimise võimalus tuleb hinnata konkreetse objekti järgi. Sama oluline on katustelt ja kõvakattega pindadelt tuleva sadevee juhtimine vundamendist eemale.
Hüdroisolatsioon takistab vee jõudmist konstruktsiooni. Drenaaž aitab vähendada vundamendi ümber koguneva vee hulka.
Toimiv drenaaž võib oluliselt vähendada hüdroisolatsioonile mõjuvat veekoormust, kuid drenaažitoru ei muuda vundamenti veekindlaks. Samuti ei tohiks eeldada, et drenaaž töötab kogu hoone eluea ilma hoolduse või kontrollita.
Drenaaži vajadus, kõrgus ja vee ärajuhtimise võimalus tuleb hinnata konkreetse objekti järgi. Sama oluline on katustelt ja kõvakattega pindadelt tuleva sadevee juhtimine vundamendist eemale.
Vundamendi soojustamine ja hüdroisolatsiooni kaitse
Kui vundament on juba lahti kaevatud, on sageli mõistlik koos hüdroisolatsiooniga üle vaadata ka vundamendi soojustus.
Maa-alustes konstruktsioonides kasutatakse selleks niiskust taluvaid soojustusmaterjale. Soojustuse lahendus sõltub hoone konstruktsioonist ja sellest, kas tegemist on köetava keldri, külma keldri või keldrita hoonega.
Samuti vajab värskelt rajatud hüdroisolatsioon kaitset tagasitäite ajal. Kivid ja jämedad pinnaseosakesed võivad kaitsmata hüdroisolatsiooni kahjustada. Seetõttu peab kogu lahendus – hüdroisolatsioon, soojustus, kaitsekiht, drenaaž ja tagasitäide – olema omavahel läbi mõeldud.
Maa-alustes konstruktsioonides kasutatakse selleks niiskust taluvaid soojustusmaterjale. Soojustuse lahendus sõltub hoone konstruktsioonist ja sellest, kas tegemist on köetava keldri, külma keldri või keldrita hoonega.
Samuti vajab värskelt rajatud hüdroisolatsioon kaitset tagasitäite ajal. Kivid ja jämedad pinnaseosakesed võivad kaitsmata hüdroisolatsiooni kahjustada. Seetõttu peab kogu lahendus – hüdroisolatsioon, soojustus, kaitsekiht, drenaaž ja tagasitäide – olema omavahel läbi mõeldud.
Sokli ja vundamendi ühendus on oluline sõlm
Vundamendi hüdroisolatsioon ei tohiks lõppeda juhuslikus kohas maa all. Erilist tähelepanu vajab maa-aluse vundamendi ja maapealse sokli üleminek.
Selles piirkonnas puutub konstruktsioon kokku nii pinnaseniiskuse, pritsmevee, lume kui ka külmumis-sulamistsüklitega. Kui maa-alune hüdroisolatsioon ja sokli niiskuskaitse ei moodusta terviklikku lahendust, võib vesi pääseda konstruktsiooni just nende kahe süsteemi ühenduskohast.
Renoveerimisel tuleb seetõttu vaadata vundamenti ja soklit ühe tervikuna.
Selles piirkonnas puutub konstruktsioon kokku nii pinnaseniiskuse, pritsmevee, lume kui ka külmumis-sulamistsüklitega. Kui maa-alune hüdroisolatsioon ja sokli niiskuskaitse ei moodusta terviklikku lahendust, võib vesi pääseda konstruktsiooni just nende kahe süsteemi ühenduskohast.
Renoveerimisel tuleb seetõttu vaadata vundamenti ja soklit ühe tervikuna.
Vundamendi hüdroisolatsioon ja tagasitäide
Hüdroisolatsioonitöö ei lõpe viimase isolatsioonikihi paigaldamisega. Üks kriitilisemaid etappe on tagasitäide.
Valesti valitud tagasitäitematerjal või hooletu täitmine võib kahjustada nii hüdroisolatsiooni, soojustust kui ka drenaaži. Samuti tuleb arvestada pinnase veejuhtivuse ja külmakerkelisusega.
Tagasitäide tehakse viisil, mis ei kahjusta rajatud konstruktsiooni ning võimaldab kogu vundamendi ümbruse lahendusel kavandatud viisil töötada.
Valesti valitud tagasitäitematerjal või hooletu täitmine võib kahjustada nii hüdroisolatsiooni, soojustust kui ka drenaaži. Samuti tuleb arvestada pinnase veejuhtivuse ja külmakerkelisusega.
Tagasitäide tehakse viisil, mis ei kahjusta rajatud konstruktsiooni ning võimaldab kogu vundamendi ümbruse lahendusel kavandatud viisil töötada.
Vundamendi hüdroisolatsiooni remont peab algama põhjuse leidmisest
Kui keldrisse või vundamenti jõuab juba vesi, ei ole mõistlik hakata kohe nähtavat lekkekohta seestpoolt kinni katma.
Vee tegelik liikumistee võib asuda nähtavast kahjustusest hoopis eemal. Probleem võib olla seinas, seina ja põranda ühenduses, läbiviigus, konstruktsioonivuugis, puudulikus välises hüdroisolatsioonis või vee ärajuhtimises.
Seetõttu on olemasoleva hoone puhul esimene samm probleemi põhjuse võimalikult täpne väljaselgitamine. Alles seejärel saab otsustada, kas vajalik on vundamendi väljast avamine, lokaalne remont, drenaaži korrastamine või terviklik uus hüdroisolatsioon.
Vee tegelik liikumistee võib asuda nähtavast kahjustusest hoopis eemal. Probleem võib olla seinas, seina ja põranda ühenduses, läbiviigus, konstruktsioonivuugis, puudulikus välises hüdroisolatsioonis või vee ärajuhtimises.
Seetõttu on olemasoleva hoone puhul esimene samm probleemi põhjuse võimalikult täpne väljaselgitamine. Alles seejärel saab otsustada, kas vajalik on vundamendi väljast avamine, lokaalne remont, drenaaži korrastamine või terviklik uus hüdroisolatsioon.
Vundamendi hüdroisolatsioon eramutele ja kortermajadele
Reno Ehitus teostab vundamendi hüdroisolatsioonitöid eramutele, kortermajadele ja teistele olemasolevatele hoonetele. Vajadusel hõlmavad tööd vundamendi väljakaevamist, konstruktsiooni puhastamist ja parandamist, hüdroisolatsiooni, soojustamist, drenaažitöid ning tagasitäidet.
Renoveeritava vundamendi puhul lähtume olemasoleva konstruktsiooni tegelikust seisukorrast. Eesmärk ei ole lihtsalt katta vundament uue materjaliga, vaid leida lahendus, mis vähendab vee jõudmist konstruktsiooni ja kaitseb hoone alusosa pikaajaliselt.
Kui vundamendis või keldris esineb niiskust, vee sissepääsu või muid kahjustusi, tasub enne tööde kavandamist olukord üle vaadata. Fotod, olemasolevad projektijoonised ning info drenaaži ja varasemate remontide kohta aitavad probleemi esmast põhjust paremini hinnata.
Renoveeritava vundamendi puhul lähtume olemasoleva konstruktsiooni tegelikust seisukorrast. Eesmärk ei ole lihtsalt katta vundament uue materjaliga, vaid leida lahendus, mis vähendab vee jõudmist konstruktsiooni ja kaitseb hoone alusosa pikaajaliselt.
Kui vundamendis või keldris esineb niiskust, vee sissepääsu või muid kahjustusi, tasub enne tööde kavandamist olukord üle vaadata. Fotod, olemasolevad projektijoonised ning info drenaaži ja varasemate remontide kohta aitavad probleemi esmast põhjust paremini hinnata.
Koostööpartnerid
Ainult oma ala parimad tegijad
Jaga teistega
TEHTUD TÖÖD
Tutvu meie teostatud renoveerimis- ja rekonstrueerimisprojektidega Harjumaal. Oleme teostanud erinevaid ehitus- ja renoveerimistöid alates eramutest kuni väiksemate viimistlus- ja rekonstrueerimisprojektideni.
Iga objekt on erinev ning lahendused valime vastavalt hoone seisukorrale ja tellija vajadustele, et tagada kvaliteetne ja kestlik tulemus.
Iga objekt on erinev ning lahendused valime vastavalt hoone seisukorrale ja tellija vajadustele, et tagada kvaliteetne ja kestlik tulemus.